Õppekava ja standardid

Lean-Agile tootmisjuhtimise õppekava ja täiendkoolituse standardja vastavus täiskasvanute koolituse seadusele

Viimati uuendatud:

Koolituse lehele

Opstar Profit™ Lean-Agile Tootmisjuhtimise Täienduskoolituse Õppekava

Lean-Agile tootmisjuhtimise täienduskoolitus ühendab teooria ja praktika: strateegiline ja taktikaline planeerimine nõudlusest lähtuvalt ning operatiivtasandi igapäevatöö tõhus korraldamine. Koolitus keskendub tootmisjuhtimise tervikule — nõudlusest lähtuvast planeerimisest protsesside juhtimise, inimeste kaasamise ja jätkuva parendamiseni — ning seob inimesed, protsessid, tehnoloogia ja juhtimisotsused üheks toimivaks tervikuks.

Õppekava nimetus: Lean-Agile Tootmisjuhtimine

Õppekavarühm: Juhtimine ja haldus

Õppekava eesmärk: Koolituse eesmärk on kujundada osalejas süsteemne arusaam tootmise, operatsioonide ja inimeste juhtimisest ning arendada võimekust panustada nende tulemuslikku toimimisse vastavalt oma rollile, kasutades vajadusel erinevaid juhtimisviise, sh Lean- ja agiilset lähenemist.

Tootmisjuhtimine ei piirdu süsteemide, tähtaegade, seadmete, normide, tabelite ega kuluarvestusega. See on inimeste ja süsteemide koosluse juhtimine, mille eesmärk on luua voogu, selgust ja tulemust. Tulemuslik tootmisjuht valdab nii operatsioonide kui ka inimeste juhtimist – need on lahutamatud ning programm käsitleb neid ühtse tervikuna.

Sihtrühm

Koolitus on suunatud spetsialistidele ja juhtidele, kes korraldavad või hakkavad korraldama teiste tööd: ettevõtte juhtrühm, kesk- ja operatiivtasandi juhid, meistrid, tootmisjuhid, eestöölised ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete võtmeisikud — kvaliteedijuhid, müügijuhid, ostujuhid, laojuhid, projektijuhid, protsessiinsenerid jt. Koolitus sobib väga hästi ka alustavale ettevõtjale, kes saab süsteemse juhtimise üles ehitada algusest peale õigesti. Peale tootmisettevõtete sobib koolitus ka teenuse olemusega ettevõtetele, sest samad süsteemse juhtimise ja operatsioonide juhtimise põhimõtted kehtivad valdkonnast sõltumata. Koolitus arendab operatsioonide juhtimise ehk tööde tõhusa ja tulemusliku korraldamise kompetentse, mistõttu sobib see organisatsiooni erinevatele rollidele.

Õpiväljundid

Iga erinev õppepäev aitab saavutada õpiväljundeid ja iga õpiväljund on iseseisev oskuste kogum; koos moodustavad need terviku, mida ettevõttes vajab igaüks — töötaja, spetsialist ja juht. Koolituse ja selle protsessi läbinu on teadlikum töötaja, teadlikum spetsialist või teadlikum juht. Õppekava ülesehitus järgib Bloomi taksonoomia (täiendatud versioon 2001) astmestikku — õpe liigub meeldejätmisest ja mõistmisest rakendamise ja analüüsimise kaudu hindamise ja loomiseni — toetudes 3M-loogikale MÕÕDA — MÕISTA — MUUDA.

Koolituse läbinu:

  1. mõistab organisatsiooni juhtimissüsteemi ja operatsioonide tervikut ning oma rolli ja vastutust selles;
  2. rakendab inimeste kaasamise, vastutuse delegeerimise ja koostöö põhimõtteid oma juhtimispraktikas;
  3. kaardistab ja analüüsib väärtusvoogu, infovoogu ja protsesse ning valib sobivad mõõdikud;
  4. tuvastab kõikumiste, raiskamiste ja probleemide juurpõhjused;
  5. valib ja rakendab olukorrale sobivaid Lean- ja agiilseid parendusmeetodeid;
  6. standardiseerib parendused, hindab nende tulemusi ja püsivust ning põhjendab jätkutegevusi.

Allikas: Anderson ja Krathwohl (2001), Bloomi täpsustatud taksonoomia. Eestikeelne ülevaade: Kutsekoda, „Taksonoomiad" (Pilli jt 2009 põhjal) — https://www.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2019/KS/Lisa-H_Taksonoomiad.pdf

Õpiväljundite hindamine

Individuaalne parendusprojekt ei ole omaette õpiväljund — see on tegevus ja vahend, mille kaudu osaleja õpiväljundeid omandab ja mille alusel neid hinnatakse. Projekt käsitleb osaleja oma töökoha, osakonna või ettevõtte päris vajadust ning selle tulemus mõõdetakse konkreetsete näitajatega (nt läbimisaeg, raiskamiste vähenemine, protsessi juhitavus). Õpiväljundite saavutatust hinnatakse individuaalse parendusprojekti, selle mõõdetava tulemuse ja esitluse alusel. Projekti nõuded ja hindamisjuhise saab osaleja koolituse käigus.

Parendusprojekti struktuur — praktiline tööriist

Projekti koostamisel toetub osaleja Andres Kase parendusprojekti struktuurile, mis koondab kuus valdkonda ühise eesmärgi alla: paranenud ressursitõhusus ja tootlikkus, kasutades eesmärkide, süsteemide, ressursside, protsesside ja inimeste omavahelist kooskõla.

Õpingute alustamise tingimused

  • Teoreetiliste teadmiste ja/või töökogemuse omamine teenindus- või tootmisettevõttes (tootmises, laos, kontoris, mõnes teises osakonnas).
  • Kasuks tuleb kokkupuude ja kogemus tootmisjuhtimisega, laojuhtimisega, kvaliteedijuhtimisega, müügijuhtimisega või mõne teise juhtimisfunktsiooniga.
  • Kasuks tuleb arusaam ettevõtte töökorraldusest ja juhtimisest üldiselt.
  • Koolituse õppekeskkond asub internetis, mistõttu on osalejale vajalik e-posti (soovitatavalt Gmail) ja interneti olemasolu, et esitada iseseisvaid töid ja võimaldada vajadusel individuaalse parendusprojekti juhendamine koolitaja poolt.
  • Koolitus viiakse läbi eesti keeles, seega on oluline, et osaleja saab aru ja oskab ennast eesti keeles piisavalt selgelt väljendada.
  • Koolitusel osalemise tingimuseks on ka registreerumine koolitusele ja õppemaksu tasumine enne koolituse algust.

Õppe kogumaht

  • Õppe kogumaht: 128 akadeemilist tundi
  • Kontaktõpe 64 tundi üheksal kohtumispäeval — auditoorne töö 48 tundi, praktiline töö 16 tundi (ettevõtete külastused).
  • Iseseisev töö 64 tundi, sealhulgas individuaalne parendusprojekt. Projekt käsitleb Sinu enda töökoha, osakonna või ettevõtte päris vajadust, nii et ülesandeid tehakse valdavalt tööajal. Kui töökohta parasjagu ei ole, saab projekti teha varasema kogemuse põhjal või osaleda koolituskolleegi parendustes.

Koolitaja juhendab ka kohtumiste vahel. Maht on realistlik hinnang — tegelik ajakulu sõltub projekti ulatusest ja varasemast kogemusest.

Õppe sisu

Õpe on üles ehitatud üheksa päeva vältel, järgides 3M-loogikat MÕÕDA — MÕISTA — MUUDA. Iga päev viib osaleja oma parendusprojekti järgmise sammuni.

Programmi keskmes on tootmise ja operatsioonide juhtimine — planeerimine, voog, standardid ja jätkuv parendamine. Inimeste juhtimine on selle lahutamatu ja läbiv osa: iga süsteemi, protsessi ja tööriista juures seome õpitava sellega, kuidas inimesi kaasata, juhtida ja arendada.

Läbivalt käsitleme eesmärgipõhist juhtimist ja kokkuleppeid, vastutuse delegeerimist ja kasvatamist, keeruliste olukordade ja konfliktide juhtimist, teadmiste jagamist ning usalduse ja koostöö tugevdamist. 5. päeval on inimeste juhtimine fookusteemaks.

Alljärgnev jaotus päevade kaupa on orienteeruv. Täpne teemade järjekord ja rõhuasetus võib grupiti erineda vastavalt osalejate vajadustele ja tempole.

MÕÕDA

1. päev — Tervikpilt: näe tootmist süsteemina

  • Hoshin-planeerimine — ühise sihi seadmine, fookus eesmärgile ja tegevustele, parendusprojekti jälgimise meetod.
  • Ühise sihi viimine iga inimeseni — kokkulepped, vastutus ja eesmärgist lähtuv juhtimine.
  • Tootmiskorraldus strateegilisel, taktikalisel ja operatiivsel tasandil.
  • Miks on vootõhusus oluline? Vootõhusus individuaalsel, meeskonna ja protsessi tasandil - praktiline silmiavav harjutus, kus kõik koos osalevad.
  • Tervikpildi loomine: LEAN maja ja juhtimissüsteem, Opstar Profit™ lähenemine, Toyota tootmissüsteem (TPS) ja teised tootmissüsteemid.
  • Lean ja agiilne juhtimine — mõisted, erinevused ja koht ettevõtte juhtimises.
  • Individuaalse parendusprojekti käivitamine — probleemi defineerimine ja fookuse seadmine, parendusvaldkonna kaardistamine ja võtmemõõdikute valimine.
  • STAR — visioon ja siht: mille nimel ja miks organisatsioon tegutseb (Opstar Profit™ raamistiku osa).

2. päev — Väärtus ja voog

  • Väärtusvoo juhtimine ja kaardistamine (Value Stream Mapping) — väärtuse liikumise ja raiskamiste nähtavaks tegemine.
  • Iga rolli koht väärtusvoos — kus väärtust luuakse ja kus see seisma jääb.
  • Probleemide nähtavaks tegemine koos meeskonnaga — viga on protsessis, mitte inimeses.
  • Väärtusvoogu koormavad parasiitlikud tegurid — „kolm koera": Muri (ülekoormus), Mura (ebaühtlus) ja Muda (raiskamine). Jaapani juhtimises on need kolm suurt kadu, eesti kõrvale kõlavad nad aga nagu koeranimed — ja just nii jäävad nad ka meelde.
  • Kaheksa raiskamise liiki ja varjatud kitsaskohtade kaardistamine.
  • PRO — professionaalsus: otsused faktidel ja andmetel, mitte tunnetel (Opstar Profit™ raamistiku osa).

3. päev — Tehasekülastus I

  • Praktiline õppekäik reaalsesse tootmisettevõttesse (LEAN Gemba) — voo, raiskamiste ja visuaalse juhtimise vaatlus.
  • 5S süsteemi algus praktikas — Sorteeri, Süstematiseeri, Sära: nähtavus ja esmane kord töökohal.
  • Arutelu võõrustava tehase meeskonnaga — parimad praktikad ja õppetunnid.
  • Nähtu viimine oma meeskonda — kuidas kaasata inimesi muutusse, mitte seda neile peale suruda.
  • Sisendi ja lahenduste kogumine oma parendusprojektile — lahendused, mida saab kohe oma tehases katsetada.

MÕISTA

4. päev — Õige info, õigel ajal

  • Tootmise planeerimine ja kavandamine: üldplaan, kalenderplaan, ressursside juhtimine — projekteerimisest tarneni.
  • Nõudluspõhine tootmine ning varude väle juhtimine.
  • Ühine plaanimisrütm ja infovoog — JIT, Heijunka, Kanban ja visuaalne juhtimine praktikas.
  • Plaanimuutuste juhtimine meeskonnas — kuidas muutusest õigel ajal teada anda, kokkuleppeid uuendada ja hoida inimesi kursis, kaasatuna ja lahendusele orienteerituna ka pingelises olukorras.
  • Müügi-, ostu-, tootmis- ja logistikafunktsiooni koostoime planeerimisel (MOT+L) — info liikumine ja keeruliste vestluste juhtimine osakondade vahel, ühised kokkulepped.
  • Praktiline simulatsioon „Teeme tehase" — tootmise täistsükli läbimängimine projekteerimisest teostuseni.

5. päev — Inimkeskne juhtimissüsteem

  • Rollid ja vastutus protsessivoos — kes mida teeb ja kus on otsustusõigus.
  • Süsteemne juhtimine tootmises — inimeste juhtimise roll tervikus.
  • Enese tundmine juhina — oma juhtimisstiil, reaktsioonid ja mõju teistele.
  • Inimeste tundmine ja juhtimine — kohanemine ja tulemuslik suhtlemine erinevate inimtüüpidega.
  • Meeskonna toimimine ja arenguetapid — mis muudab grupi meeskonnaks.
  • Motivatsiooni alused — mis paneb inimesi pingutama ja mis neid pärsib.
  • Suhtlemine ja tagasiside — kuidas öelda keerulisi asju nii, et need jõuavad kohale.
  • Initsiatiivi toetavate tingimuste loomine — juht kui toetaja ja õpetaja, mitte ainult käskija.
  • Keeruliste olukordade, surve ja konfliktide juhtimine nii endas kui ka meeskonnas; usalduse ja meeskonnatunde loomine.

6. päev — Operatsioonide juhtimine

  • TAO-mudel — tootmisprotsess (T), asendiplaan (A) ja organisatsioon (O) kui üks tervik; delegeerimine ja otsustusõigus organisatsiooni eri tasanditel ning nende seos protsessiga.
  • OP ja ST — operatsioonide ja strateegiline juhtimine: igapäevane töökorraldus ja pikaajaline eesmärk ühes rütmis kolmel juhtimistasandil — strateegilisel, taktikalisel ja operatiivsel (Opstar Profit™ raamistiku osad).
  • Nõudlus- ja tarneahela juhtimine — sidusus organisatsiooni tootmissüsteemi ja struktuuriga.
  • Tootmisstaadiumid ja protsessi kulgemisviisid.
  • Tootmisjuhi roll ja vastutus — koht juhtkonnas, koostoime tarneahelas, tööriistad, tööohutus ja tootmise tüpiseerimine.
  • Digitaliseerimine tootmises — võimalused ja piirid, süsteemi toetav roll.
  • FIT — kooskõla: siht, protsessid, inimesed, mõõdikud ja juhtimisrütm toetavad üksteist (Opstar Profit™ raamistiku osa).

MUUDA

7. päev — Tehasekülastus II

  • Õppekäik teise, esimesest täiesti erinevasse tootmisettevõttesse — inimeste juhtimise, rollide ja vastutuse lahenduste vaatlus uue ettevõtte näitel.
  • TAO-mudel praktikas — kuidas ruum, protsess ja organisatsioon on teises ettevõttes koos disainitud.
  • Standardtöö ja pideva parenduse süsteemi uurimine — mis töötab, mis mitte.
  • Agiilne ehk kohanev juhtimine olukorrast lähtuvalt.

8. päev — Standard ja jätkuv parendamine

  • TPM (Total Productive Maintenance) — seadmete autonoomsus, kuus suurt kadu ja OEE mõõtmine.
  • 5S süsteemi teine pool — Standardiseeri, Säilita: kuidas kord püsib ega libise tagasi vanasse.
  • VUMAT (vaatle, uuri, modelleeri, arutle, testi) — pideva parendamise tsükkel (LAMDA).
  • SMED (Single Minute Exchange of Dies) — kiire tootevahetuse meetod.
  • Kaizen — jätkuv parendamine.
  • Standardtöö ja normeerimine, tootmisvõimsus, töö disain ja tulemuslikkus.
  • Standardite loomine koos töötajatega — kaasamine ja vastutuse kasvatamine kui parenduse püsivuse eeldus. Ka juhtimisstiil ja juhtimistavad on standardid, mida tuleb teadlikult kujundada.
  • Jätkuva parenduse sidumine motivatsiooni ja tulemustasustamise süsteemiga, seos võtmemõõdikutega.

9. päev — Tulemused ja tähistamine

  • Lõpuesitluse struktuur — probleemi ja lahenduse selge formuleerimine.
  • Individuaalsete parendusprojektide esitlemine ja kaitsmine.
  • Tagasiside andmine ja vastuvõtmine, tunnustamine ning teadmiste jagamine — sama oskus, mida juht vajab igapäevaselt oma meeskonna, ülemuse ja kolleegidega.
  • PROFIT — kasum ja väärtus: paranev tootlikkus ja püsiv väärtus terviku tulemusena (Opstar Profit™ raamistiku osa).
  • Tulemuste tähistamine ja edasise koostöö võimalused.

Õppemetoodika ja õppemeetodid

Õpe lähtub õpiväljunditest ning ühendab kontaktõppe, praktilise rakendamise, iseseisva töö ja juhendamise. Õppemeetodid on valitud selle järgi, milliseid teadmisi, oskusi ja juhtimisharjumusi osalejal on vaja kujundada.

  • Loengud, arutelud ja seminarivormis auditoorne õpe. Iga õppepäev sisaldab ka klassikalist loengu- ja seminarivormis õpet — teooria, esitlused ja ühised arutelud, millele tuginedes õpitut kohe praktikas rakendatakse.
  • Individuaalne parendusprojekt. Osaleja lahendab kogu programmi jooksul oma ettevõtte tegelikku probleemi. Ta seab mõõdetava eesmärgi, rakendab õpitud meetodeid ja töövahendeid, katsetab lahendusi ning hindab saavutatud tulemust. Koolitaja toetab ja juhendab osalejat ka õppepäevade vahel.
  • Tehasekülastused ehk Gemba. Kaks õppepäeva toimuvad tootmisettevõtetes. Osaleja näeb tootmiskeskkonnas, kuidas juhtimine, protsessid ja töökorraldus tegelikult toimivad, ning kogub ideid, mida oma ettevõttes rakendada.
  • Väikegrupi arutelud. Kuni 16 osalejaga grupis jõutakse käsitleda osalejate tegelikke juhtimis- ja töökorraldusprobleeme. Eri ettevõtete juhid ja spetsialistid aitavad olukordi värske pilguga hinnata ning võimalikke lahendusi leida.
  • Simulatsioonid ja meeskonnaharjutused. Koolitaja koostatud praktiliste simulatsioonide ja meeskonnaharjutuste kaudu muutub nähtavaks, kuidas tehtud otsused mõjutavad töövoogu, kvaliteeti, koormust, tulemuslikkust ja koostööd.
  • Õpitu rakendamine töökohal. Üheksa õppepäeva toimuvad nelja kuu jooksul. Õppepäevade vahel rakendab osaleja õpitut oma töös, analüüsib tulemusi ja saab tagasisidet. Selline õpperütm toetab teadmiste muutumist igapäevaseks juhtimispraktikaks.
  • Juhendamine ja tagasiside. Osaleja saab programmi jooksul koolitajalt tagasisidet parendusprojekti, tehtud valikute ja saavutatud tulemuste kohta. Vajaduse korral käsitletakse osaleja küsimusi ka õppepäevade vahel.
  • Õppevahendid ja tehnoloogia. Õppes kasutatakse töölehti, näidiseid, arvutusi ja digitaalseid töövahendeid. Kasuks tuleb arvuti, telefon või muu sarnane seade ning kohapeal on olemas internetiühendus. Vajaduse korral saab ülesandeid täita ka paberi ja pliiatsiga.
  • Tehisintellekti praktiline kasutamine. Koolitusel kasutatakse tehisintellekti (AI) abivahendina. Koolitaja jagab oma kogemusel põhinevaid praktilisi võimalusi, kuidas tehisintellekti rakendada, ja iga osaleja kasutab AI-d abivahendina vastavalt oma kogemusele ja võimalustele. Tehisintellekti kasutamine ei ole eraldi õpiväljund, vaid kaasaegne abivahend. Esmalt korrastame mõtlemise, alles seejärel kasutame AI-d.
  • Süsteemne lähenemine. Programmis seotakse eesmärgid, inimesed, protsessid ja mõõdikud üheks juhtimisloogikaks. Keskendutakse probleemide mõistmisele ja sobivate lahenduste valimisele, mitte üksikute juhtimistööriistade mehaanilisele kasutamisele.

Õppekeskkond

Koolitus toimub Viljandis, selleks sobivates eraldatud seminariruumides, kus on olemas kõik teoreetiliste ja praktiliste oskuste omandamiseks vajalik: lauad, toolid ning esitlus- ja jälgimisvahendid. Ruum võimaldab individuaalset, paaris- ja rühmatööd ning laudade paindlikku paigutust. Pauside ajal pakutakse puhkenurgas teed, kohvi ja vett. Lõuna (supp, praad ja magustoit osaleja valikul) sisaldub koolituses ja selle tagab korraldaja. Koolitaja varustab osaleja paberi, kirjutusvahendite ja õppematerjalidega.

Tehasekülastuste (3. ja 7. päev) transport on osaleja enda korraldada. Koolitusel lepitakse osalejatega eraldi kokku, kas ja kuidas sõitu ühendada.

Õppematerjalid

Osaleja saab trükitud ja digitaalsed õppematerjalid: koolitaja koostatud värvitrükis brošüüri „Tulemuslik Tootmine — 5S süsteemi juurutamine" ja slaidimaterjalid. Lisaks kuuluvad materjalide hulka individuaal- ja rühmatööde juhised ning elektroonilised töölehed ja -vormid.

Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid

  • Koolituse lõpetamise tingimus on individuaalse parendusprojekti koostamine ja esitlemine ning õppemaksu tasumine.
  • Õpiväljundite saavutatust hinnatakse individuaalse parendusprojekti ja selle esitluse alusel (vt „Õpiväljundite hindamine" eespool).
  • Õpiväljundid saavutanud osalejale väljastatakse tunnistus.
  • Osalejale, kes parendusprojekti ei koosta või ei esitle, väljastatakse soovi korral tõend koolitusel läbitud teemade kohta.

Koolitaja kvalifikatsioon ja kogemus

  • Õppekava koostaja ja koolitaja on Andres Kase — 28 aastat praktilist tootmis- ja tööstusjuhtimise kogemust spetsialisti, kesk- ja tippjuhina.
  • Rakenduslik kõrgharidus (cum laude) ärijuhtimises tootmisjuhtimise erialal, Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor.
  • Strateegilise juhtimise magistrikraad (MBA) Tartu Ülikoolist.
  • Kokkupuude Lean juhtimisega alates 2003. aastast; rakendanud Leani põhimõtteid aastakümnete jooksul mitmes suuremas tehases.
  • Tundes põhjalikult nii Leani kui ka „mitte-Leani" tootmist, teab koolitaja, mis on organisatsioonile tegelikult õige „ravim" ja kuidas seda arendada.
  • 15 aastat tootmise, operatsioonide juhtimise ja tööstusnormeerimise loenguid Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor.
  • Operatsioonide juhtimise, tootmisprotsesside arendamise, tootmistehnika aluste ja Leani juhtimise erialaloengud Tallinna Tehnikakõrgkoolis.
  • Alates 2014. aastast operatsioonide ja süsteemse juhtimise koolitused ning praktiline nõustamine tööstus- ja tootmisettevõtetele.
  • 2022–2024 tootmisjuhtimise teabevara partner ja toimetaja Äripäevas.
  • Alates 2026. aastast Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži külalislektor magistriõppekaval „Jätkusuutlik tööstus", aines „Kvaliteedijuhtimine tööstuses".
  • Lisaks koolitamisele on koolitaja põhitegevus ettevõtete juhtimise süstematiseerimine, tööstuse praktiline nõustamine ja juhtimisteenuse osutamine. Kogemus toiduaine-, elektroonika-, metalli- ja puidutööstusest ning teenindusest.

Koolitaja kvalifikatsiooni ja kogemuse saab kontrollida:

KOOLITUSE ÕPPEKORRALDUSE ALUSED

Vastuvõtu ja väljaarvamise tingimused ja kord

  • Koolitusele saab registreeruda registreerimisvormi kaudu, samuti telefonil +372 513 8403 või e-kirjaga andreskase@tootmisjuhtimine.ee.
  • Pärast registreerumist saab registreerija kinnituse ja esmase teabe toimumisaegade kohta. Vajadusel täpsustab koolitaja osaleja tausta ja valmisolekut e-kirja või telefoni teel.
  • Toimumisajad on kalendris esialgu määratud nädala täpsusega; täpsed kuupäevad selguvad orienteeruvalt 2–3 kuud enne koolituse algust.
  • Registreerumine kinnitab osalemissoovi ja tagab kohabroneeringu. Koolitaja kinnitab koha 48 tunni jooksul; lõplik koolituskoht eeldab õppemaksu arve alusel tasumist enne koolituse algust.
  • Grupp avatakse vähemalt 6 osalejaga, tavapärane maksimaalne suurus on 16 osalejat. Kui ühest ettevõttest soovib osaleda rohkem inimesi, on koolitajal õigus suurendada gruppi kuni 18 osalejani ja lisada vajadusel lisapäev — osalustasu seejuures ei muutu.
  • Puudumine on vabatahtlik ja toimub heas usus poolte kokkuleppel. Standardiks on kuni 2 puudutud päeva, kuid otsus on individuaalne — olenevalt osaleja senisest kogemusest, tasemest ja sellest, kas parendusprojekt saab valmis, võib koolitaja lugeda koolituse lõpetatuks ka suurema puudumiste arvu korral. Lõpliku otsuse teeb koolitaja.
  • Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid on kirjeldatud õppekavas (vt eespool).

Õppemaksu tasumise, sellest vabastamise ja tagastamise tingimused ja kord

  • Õppemaks tasutakse arve alusel enne koolituse algust. Arve esitatakse registreerimisel avaldatud andmete alusel 1–3 nädalat enne koolituse algust.
  • Õppemaksus sisalduvad õppematerjalid, ettevõtete külastused, lõunad ning pauside kohv, tee ja vesi.
  • Õppemaksu suuruse määrab koolitaja. Osalejaga kokkulepitud õppemaksu ei muudeta.
  • Loobumisest palume teatada esimesel võimalusel. Esimese lahendusena pakume osalemist järgmise aasta sarnasel koolitusel.
  • Tagastamine loobumise korral: rohkem kui 4 nädalat enne koolitust — 100%; 2–4 nädalat enne — 50%; vähem kui 2 nädalat enne — 20%. Kui koht täidetakse ootel osalejaga, tagastatakse igal juhul 100%.
  • Osaleja koolituse katkestamise korral otsime võimalust asendusliikme osalemiseks osaleja ettevõttest. Kui see pole võimalik, jääb osalemine pooleli ja osalustasu ei tagastata.
  • Kui koolitus katkeb koolitajast tuleneval põhjusel, tagastatakse õppemaks või lepitakse kokku koolituse jätkumine muul ajal.

Teised õppe korraldamiseks olulised tingimused

  • Koolitus toimub Viljandis, Grand Hotel Viljandi ruumides (Tartu 11 / Lossi 29, Viljandi). Õppekeskkonna kirjeldus on õppekavas (vt eespool).
  • Koolitaja peab õppetöös osalemise arvestust ning väljastatud tunnistuste ja tõendite digitaalset arvestust.
  • Tunnistus antakse üle koolituse viimasel kohtumisel; kui see pole võimalik, lepitakse üleandmine eraldi kokku.
  • Õppetööga seotud arusaamatused lahendatakse omavahel vesteldes ja kokkuleppe teel.

KOOLITUSE KVALITEEDI TAGAMISE ALUSED

Õppekavade kvaliteedi tagamise tingimused ja kord

  • Õppekava koostaja omab pikaajalist ja terviklikku teadmiste ning praktilise kogemuse pagasit tootmis- ja tööstusjuhtimises ning täiskasvanute koolitamises.
  • Koolitaja tegeleb lisaks koolitamisele interimjuhtimise ja juhtimiskonsultatsiooniga, mille kaudu toimub pidev kokkupuude turu tegelike vajadustega — koolituse sisu vastab seeläbi majanduse ja tööjõuturu muutuvatele vajadustele.
  • Õppekava täiendatakse jooksvalt. Näited ja ülesanded kohandatakse osalevale grupile jõukohaseks ja arendavaks. Koolitaja tagab juhendamise ka väljaspool auditoorseid kohtumisi.
  • Osalejate tagasiside põhjal viiakse sisse muudatused, millest osalejaid teavitatakse ja mida põhjendatakse.

Koolitajate kvaliteedi tagamise tingimused ja kord

  • Koolitaja kvalifikatsioon ja kogemus on kirjeldatud õppekavas (vt eespool).
  • Teiste koolitajate kaasamisel hindab koolitaja isiklikult nende praktilist kogemust ja referentse ning kasutab kvaliteedi tagamiseks osalejate tagasisidet, mida jagatakse ka kaasatud koolitajaga.

Õppekeskkonna kvaliteedi tagamise tingimused ja kord

  • Õpperuume, sisseseadet ja õppevahendeid kontrollitakse regulaarselt ning uuendatakse vastavalt tehnoloogia arengule.
  • Õppetöös kasutatakse valdkonnas testitud ja kaasaegset tehnoloogiat.

Tagasiside kogumise kord

  • Koolitusel kogutakse jooksvat ja kokkuvõtvat tagasisidet paberil või veebis.
  • Tagasisidet kasutatakse koolituse kaasajastamiseks, jätkuvaks parendamiseks ja kvaliteedi tagamiseks.

ÕIGUSLIKUD ALUSED

Opstar Profit OÜ (registrikood 12736663) on täienduskoolitusasutus, mis tegutseb Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud majandustegevusteate alusel. Majandustegevusteate number: 229802 (esitatud 09.02.2022, kehtivus tähtajatu).

Koolitustegevus ja õppekava lähtuvad järgmistest õigusaktidest:

Väljastatavatele tunnistustele ja tõenditele märgitakse õigusaktides nõutud andmed, sh majandustegevusteate number, omandatud õpiväljundid ja nende hindamise viis.