Korduma kippuvad küsimused

Programm on praktilise suunitlusega, kuid tugineb ajakohasele teooriale.

Igal õppepäeval seome põhimõtted praktiliste harjutuste, simulatsioonide, ettevõttekülastuste ja sinu ettevõtte parendusprojektiga. Käsitlen teemasid, mida olen ise juhtimises rakendanud. Programmi praktilist vaadet toetavad 28 aastat kogemust tootmises ja juhtimises, 19 aastat õpetamist ning enam kui 200 ettevõttekülastust.

3M (Mõõda–Mõista–Muuda) on Andres Kase parendusmudel, mis põhineb PDCA ja DMAIC tsüklitel, lihtsustatult sõnastatuna ja eesti tehase keeles.

Eesmärk on muuta keerulised parendusmudelid lihtsaks ja igapäevaselt kasutatavaks.

Lean muutused ei püsi tavaliselt siis, kui rakendati tööriistu ilma juhtimissüsteemita — probleem on harva meetodis, vaid selles, mis juhtub pärast koolitust.

Lean on väga tõhus lähenemine, kuid mitte universaalne lahendus igale olukorrale. Sellepärast ongi minu moto:

„LEAN või mitte LEAN — teeme, mis vaja.“

• Juhtimine algab probleemi mõistmisest, mitte meetodi valimisest. Seetõttu kasutame neid põhimõtteid ja tööriistu, mis aitavad konkreetses ettevõttes päriselt tulemusi saavutada.
• Programmis käsitleme Leani kõrval ka teisi tõhusaid juhtimisvõtteid ja mõtteviise. Seon kõik praktiliste näidete, Eesti ettevõtete kogemuse ja meie kultuuriga, et õpitut oleks lihtne mõista ja rakendada.

Andres Kase koolitab tootmis- ja operatsioonide juhtimist, süsteemset töökorraldust, Lean-juhtimist, pidevat parendamist ning juhtide ja meeskondade arengut.

Koostöö vorm võib olla koolitus, nõustamine, mentorlus või juurutustugi.

Programmid on kohandatud ettevõtte konkreetsetele vajadustele.

Kirjuta või helista ning kirjelda lühidalt oma ettevõtet, eesmärki ja teemat, milles tuge vajad. Siin on erinev valik kontakteerumisvõimalusi. Lehel on ka online vestluse aken.

Esmase vestluse käigus täpsustame vajaduse, osalejad ning sobiva koolituse, töötoa või koostöövormi. Seejärel teen ettepaneku ja vajaduse korral personaalse pakkumise.

Mahukama koolitus- või arendusprojekti ettevalmistusse võib kuuluda ka ettevõtte külastus või muu kokkulepitud eeltöö.

Viin ettevõtetes üle Eesti läbi nii 9-päevast arenguprogrammi kui ka lühemaid koolitusi ja töötubasid tootmis- ning operatsioonide juhtimise teemadel. Lean juhtimise teemadel samuti.

Teemad võivad olla näiteks Lean tervikuna või osadena, 5S, meeskonna vootõhusus, spetsialistist juhiks, standardtöö, juhtimismõõdikud, töökorraldus, pidev parendamine, tootmise planeerimine, jne. Koolituse sisu, maht ja praktilised ülesanded kohandame ettevõtte vajaduste järgi.

Programm koosneb üheksast õppepäevast, mis toimuvad ligikaudu nelja kuu jooksul. Igal päeval on oma fookusteema ning teooria on ühendatud praktiliste harjutuste, simulatsioonide, arutelude ja töövahenditega.

Õppepäevade vahel rakendad õpitut oma töös ja arendad ettevõtte parendusprojekti. Programmi kuuluvad ka kaks ettevõttekülastust ning e-õppe materjalid.

Ei ole. Programm on üles ehitatud nii, et osaleda saab ka ilma varasema Lean- või juhtimiskogemuseta. Teemad liiguvad tervikpildist praktiliste töövõtete ja oma ettevõtte parendusprojektini.

Kui sul on varasem kogemus olemas, aitab programm liikuda järgmisele tasemele või teadmised süsteemi panna, seoseid paremini mõista.

Jah. Soovi korral saab pärast programmi jätkata eraldi kokkulepitava juurutustoe või mentorlusega.

Jätkutugi võib sisaldada näiteks järgmise 60 või 90 päeva tegevusplaani, regulaarseid vahekohtumisi, kokkulepitud mõõdikute jälgimist ning abi õpitu rakendamisel igapäevases juhtimises.

Programmist jäävad osalejale alles ka töölehed, mallid, märkmeid täis õpperaamat ja ligipääs e-õppekeskuse materjalidele.

Jätkutoe sisu ja maht lepitakse kokku osaleja või ettevõtte vajaduste järgi. Jätkutoe soovi saab märkida juba programmile registreerumisel.

Jah. Alates kuuest osalejast võin arenguprogrammi läbi viia teie ettevõttes üle Eesti.

Sisu, näited ja praktilised ülesanded seome võimalusel teie ettevõtte protsesside ja arenguvajadustega. Toimumisajad ning täpse korralduse lepime kokku vastavalt grupile. Siit on näide hinnastamisest ja võid otse pakkumist küsida.

Väiksema osalejate arvu korral saab liituda avaliku arenguprogrammiga Viljandis.

Avalik arenguprogramm alustab Viljandis tavaliselt sügisel, enamasti oktoobris; kevadel on grupid avatud vajaduspõhiselt.

Arenguprogramm toimub Viljandis. Olen programmi läbi viinud alates 2017. aastast – peagi juba kümme aastat.

Programmi saab tellida ka ettevõttesse, sel juhul lepitakse aeg ja koht kokku vastavalt vajadusele.

Jah. Kuigi programmi lähtekoht on tootmis- ja operatsioonide juhtimine ning Lean-juhtimine, rakenduvad samad põhimõtted ka teeninduses, logistikas, tervishoius, panganduses, tarkvaraarenduses ja teistes valdkondades.

Operatsioonide juhtimine hõlmab kogu toote või teenuse valmimise ja kliendini jõudmise süsteemset planeerimist, korraldamist ja parendamist. Fookuses on protsessid, inimesed, kvaliteet, ressursid, tehnoloogia, ajagraafikud, kulud ja sujuv töövoog.

Eesmärk ei ole tootmises kasutatavaid lahendusi üks ühele üle kanda. Meetodid ja töövahendid kohandatakse alati ettevõtte tegevuse, probleemide ja eesmärkide järgi.

Programmis on osalenud nii tootmisettevõtete juhid ja spetsialistid kui ka teenindusettevõtete töötajad, tarkvaraarendajad, ERP-konsultandid, müügijuhid ja talupidajad.

Programm on loodud nii, et seda saab läbida töö ajal ja osana. See koosneb 9 õppepäevast, mis toimuvad ligikaudu nelja kuu jooksul.

Õppepäevade vahel rakendad õpitut oma igapäevatöös ning tegeled parendusprojekti ja väiksemate ülesannetega. Suur osa tööst on seotud sinu ettevõtte tegelike väljakutsetega, mitte eraldiseisvate harjutustega.

Programmis osalemiseks tuleb planeerida aega õppepäevadeks ja õpitu sidumiseks töökohal. Tegevused on üles ehitatud nii, et need toetaksid sinu igapäevast tööd ja oleks tehtavad töö ajal.

Töötukassa võib muutuste olukorras hüvitada tööandjale kuni 80% koolituskulust, maksimaalselt 2500 € töötaja kohta.

9-päevane tootmisjuhtimise arenguprogramm vastab koolituse mahu nõudele: programmi maht on 64 akadeemilist tundi ning nõutav miinimum 50 tundi. Avaldus tuleb esitada e-töötukassas enne koolituse algust. Toetuse saamise ja selle suuruse otsustab Töötukassa.

Tutvu täpsete tingimustega. Aitan meeleldi hinnata, kas programm võiks teie olukorras sobida.

Süsteemne juhtimine on väikeettevõttele sageli veelgi olulisem kui suurele, sest sama inimene täidab korraga mitut rolli.

Lean juhtimine ja Opstar Profit lähenemine aitavad luua rohkem selgust, paremat töökorraldust ja süsteeme, mis vähendavad igapäevast tulekahjude kustutamist.

Käsitlen nii protsesside kui ka inimeste juhtimist.

Jah. Operatsioonide juhtimine tähendab kogu toote või teenuse valmimise ja kliendini jõudmise süsteemset planeerimist, korraldamist ja parendamist. Fookuses on protsessid, inimesed, ressursid, tehnoloogia, kvaliteet, ajagraafikud ja kulud.

Seetõttu on operatsioonide juhtimine oluline nii tootmises, teeninduses, logistikas, tervishoius kui ka teistes valdkondades. Tegevuskeskkond on erinev, kuid juhtimise põhiküsimus on sama: kuidas panna kogu süsteem sujuvalt ja tulemuslikult toimima.

Eestis on Leani kohta tihti kasutatud väljendeid „timmitud tootmine“ ja „kulusäästlik tootmine“. Minu hinnangul on kõige täpsem kasutada siiski rahvusvaheliselt tuntud mõistet Lean. Vajaduse järgi ka Lean-juhtimine või Lean-tootmine.

Põhjendan:

• Inglise keeles tähendab lean omadussõnana muu hulgas lahjat, kõhna. Juhtimises tähendab see väheste varudega ja tõhusalt funktsioneerivat, raiskamisteta tarneahelat.
• Lean tegusõnana tähendab nõjatumist, toetamist. Juhtimise kontekstis loob see hea kujundi sidususest: inimesed, protsessid, info ja juhtimisotsused ei toimi eraldi, vaid toetuvad üksteisele ning moodustavad terviku.

Seetõttu kasutan oma koolitustes mõistet Lean ega püüa seda eestikeelsete sõnadega asendada.

Leani põhimõtted on kliendile loodava väärtuse mõistmine, väärtusvoo nähtavaks tegemine, sujuva töövoo loomine, tegelikul nõudlusel põhinev tõmme ning pidev parendamine.

Neid toetavad standardiseeritud töö, probleemide nähtavaks tegemine ja inimeste kaasamine ja nende potentsiaali rakendamine.

Päriselt rakendamine ei alga üksikust Lean-tööriista kasutuselevõtust ega inimeste kiiremini tööle panemisest. See tähendab tervikliku juhtimissüsteemi kujundamist, kus töö liigub sujuvamalt, probleemid saavad nähtavaks ja inimesed osalevad nende lahendamises.

Lean ja Six Sigma ei ole vastandid: Lean parandab töövoogu ja juhtimisrütmi, Six Sigma vähendab statistiliste meetoditega kvaliteedi kõikumist. Lean keskendub eelkõige terviklikule töövoole: kuidas luua kliendile väärtust, vähendada raiskamist, muuta probleemid nähtavaks ning kujundada stabiilne, sujuv ja kohanemisvõimeline juhtimissüsteem.

Six Sigma (kujunes välja Motorolas) keskendub tugevamalt protsessi varieeruvusele ja kvaliteedile. Andmete ning statistiliste meetodite abil otsitakse vigade ja kõikumiste põhjuseid ning parandatakse protsessi võimekust.

Need ei ole vastandid. Paljudes olukordades täiendavad Lean ja Six Sigma teineteist:

• Lean aitab parandada voogu, töökorraldust ja juhtimisrütmi;
• Six Sigma sobib hästi keerukate kvaliteedi- ja varieeruvusprobleemide lahendamiseks.

Enamik tootmisettevõtteid vajab esmalt stabiilset baasjuhtimist, selgeid standardeid, nähtavaid mõõdikuid ja toimivat parendusrütmi. Põhjalikumaid Six Sigma meetodeid tasub kasutada seal, kus probleem nõuab andmepõhist ja statistilist analüüsi.

Lean ei ole üksik meetod ega tööriistade kogum, vaid terviklik juhtimisviis, mille eesmärk on luua kliendile väärtust, kujundada sujuv ja kohanemisvõimeline töövoog ning vähendada raiskamist, ebastabiilsust ja ülekoormust. Selle kujunemise keskne lähtekoht on Toyota Production System.

Leani rakendamine algab ettevõtte tegeliku olukorra mõistmisest: mida klient väärtustab, milline on nõudlus, kuidas töö päriselt liigub ning kus tekivad takistused ja kõrvalekalded. Seetõttu ei tasu alustada juhuslikult valitud Lean-tööriistadest.

Kui töökeskkonnas puuduvad kord, standardid ja probleemide nähtavus, võib heaks praktiliseks alguseks olla 5S-süsteemi rakendamine. See loob aluse standardtööle, mõõdikutele ja pidevale parendamisele.

Edasi tuleb valida lahendused ettevõtte tegelike probleemide ja eesmärkide järgi. Eesmärk ei ole lihtsalt „teha Leani“, vaid kujundada juhtimissüsteem, mis õpib, kohaneb ja muutub pidevalt paremaks.

Uue tootmisjuhi värbamise ja oma inimese arendamise vahel ei ole üht õiget vastust — esmalt tasub vaadata ettevõtte sisse.

Sisemine kandidaat tunneb inimesi, protsesse ja ettevõtte kultuuri ning võib uues rollis kiiremini kohaneda. Samas ei tohiks kedagi edutada ainult staaži või hea spetsialistitöö põhjal – vaja on juhtimissoovi, sobivust ja arengutuge.

Väljast värbamine on põhjendatud, kui ettevõte vajab uut kompetentsi, suuremat muutust või värsket vaadet ning sobivat sisemist kandidaati ei ole.

Parim aeg tulevast tootmisjuhti arendada on enne ametikoha vabanemist. Sihipärane arendamine võtab tavaliselt sama kaua kui välise juhi otsimine ja sisseelamine — vahe on selles, et arendatav inimene tunneb ettevõtet juba ette.

Tootmisjuhi kujunemiseks ei ole üht kindlat ajakulu. See sõltub ettevõtte spetsiifikast, inimese omadustest, varasemast kogemusest ja talle pakutavast toest. Küpseks tootmisjuhiks kujunemine eeldab kogemust erinevatel juhtimistasanditel, toetatud õppimist ja silmaringi järjepidevat laiendamist.

Arengut kiirendavad mentorlus, regulaarne tagasiside, selged ootused, päris probleemide lahendamine ning võimalus õppida teistelt ettevõtetelt ja juhtidelt.

Tootmisjuht vajab nii inimeste juhtimise oskust kui ka tootmisjuhtimise tugevat baasi.

Heast meeskonnavaimust üksi ei piisa, kui pole selge, kes on väravas, kes kaitses ja kes ründes ning kuidas nende koostöö peab toimima.

Tootmisjuht peab oskama juhtida korraga nii inimesi kui süsteemi. Hea juhitavus ei ole vähem tähtis kui hea juht — ka tugev juht ei suuda lõputult kompenseerida ebaselget töökorraldust, vastutust ja juhtimissüsteemi.

Olulised pädevused on:

• inimeste ja meeskonna olukorrast lähtuv juhtimine ning enesejuhtimine;
• selgete eesmärkide, vastutuse ja otsustusõiguse kujundamine;
• tootmise, ressursside, protsesside ja töövoo juhtimine;
• mõõdikute kasutamine ja probleemide algpõhjuste leidmine;
• koostöö, suhtlemine ja muutuste elluviimine.

Hea tootmisjuht ei tee kõike ise. Ta kujundab juhitava süsteemi, milles inimesed saavad vastutada, areneda ja tulemusi saavutada.

Oluline eeldus on inimese enda soov ja huvi areneda. Seda ei pea aga alati valmis kujul ootama – hea juht märkab potentsiaali, annab võimaluse ennast proovile panna ning aitab huvi ja enesekindlust kasvatada.

Valikut ei tasu teha ainult staaži, lojaalsuse või tugeva erialase töö põhjal. Vaadata tuleb ka inimese senist käitumist ja tulemusi: vastutuse võtmist, õppimisvõimet, koostööoskust, usaldusväärsust, probleemide lahendamist ning mõju teistele.

Lojaalsus on oluline väärtus, kuid sobivust näitab valmisolek vastutada nii inimeste kui ka tulemuste eest. Märkamine on juhi ja liidri üks tähtsamaid oskusi – tulevast juhti ja ka spetsialisti tasub märgata enne, kui ametikoht vabaneb.

Peamine vahe on kestuses ja selles, kas õpitu jõuab ettevõttesse ja kinnistub harjumusena. Lühikoolitus (1–2 päeva) annab ühe teema või tööriista kiiresti – katab konkreetse vajaduse. Sertifikaadikoolitus annab tunnistuse ja metoodika. Pikem arenguprogramm jaotub kuude peale ja seob õppimise oma ettevõtte tegeliku projektiga.

Valikul tasub küsida kolm asja: kas koolitaja on ise tootmises töötanud, kas näited on päris ettevõtetest ja kas õpitu rakendamiseks on ette nähtud aeg ja tugi.

Ühe kitsama teema lahendamiseks võib olla mõistlikum lühem koolitus või töötuba — neid saab tellida ka minult, iga programmi teema eraldi.

Alustada tuleb huvist õppimise vastu, juhtkonna soovist areneda ning valmisolekust õppimist ja muutusi päriselt toetada. Ilma selleta ei aita ka parim meetod ega tööriist.

Järgmine samm on valida usaldusväärne partner ja sobiv metoodika, mille abil teha tegelik olukord nähtavaks: vaadelda protsesse, kuulata inimesi, koguda andmeid ning eristada sümptomid algpõhjustest.

Kõike ei pea korraga parandama. Esmalt tuleb mõõta ja mõista, kus kaob kõige rohkem aega, kvaliteeti või tulemust. Seejärel saab valida esimese selge parendusteema ja viia ellu vajaliku muutuse.

Mõõda. Mõista. Muuda.

Teemasid on palju ja kaks külastust võimaldavad rohkem seoseid luua ja erinevaid juhtimispraktikaid mõtestada.

Külastused on kogemuste vahetamise päevad, kus osalejad ja koolitaja annavad oma küsimuste, tähelepanekute ja ideedega panuse ka võõrustava ettevõtte arengusse. Nii saavad osalejad praktilise õpikogemuse ning ettevõte värske kõrvalpilgu.

Samal ajal aitavad külastused luua tootmisjuhtide kogukonda, tugevdada ettevõtetevahelist koostööd ja arendada Eesti tööstuse juhtimiskultuuri. See on vastastikku kasulik koostöö, mitte lihtsalt tehaseekskursioon.

„Harjumus fookuses“ on üks konkreetne juhtimis- või töökäitumine, millele õppepäeval ja sellele järgneval perioodil teadlikult tähelepanu pööratakse. Eesmärk ei ole ainult uut teadmist saada, vaid muuta see järk-järgult igapäevaseks tegevuseks.

Igal õppepäeval on fookuses üks harjumus, sest korraga paljude muutuste tegemine hajutab tähelepanu. Ühte harjumust on lihtsam märgata, proovida ja oma töös kinnistada.

Väikesed järjepidevad muutused loovad programmi jooksul suurema ja püsivama muutuse kui korraga antud pikk tegevuste nimekiri.

Opstar Profit™ ei asenda Leani, vaid aitab selle siduda ettevõtte ülejäänud juhtimissüsteemiga. Lean annab tugevad põhimõtted ja töövahendid väärtusvoo, töökorralduse, kvaliteedi ning pideva parendamise arendamiseks.

Opstar Profit™ vaatab laiemat tervikut: kuidas siduda eesmärgid, protsessid, inimesed, mõõdikud ja juhtimisrütm. Vajaduse järgi saab selles kasutada Leani, Six Sigma, Agile’i ja teiste lähenemiste sobivaid põhimõtteid ning tööriistu.

Oluline ei ole ühe meetodi järgimine, vaid oma peaga mõtlemine ja ettevõtte probleemi mõistmine – toimiva terviku kujundamine.

Parendusprojekti teema valitakse osaleja enda töö või ettevõtte tegeliku arenguvajaduse põhjal. Teema võib tulla peaaegu igast valdkonnast, kus juhitakse inimesi, aega, materjale, seadmeid, infot või muid ressursse.

Oluline on, et projekt ei piirduks ainult olukorra analüüsi või kaardistamisega. Peab olema selge tegevus, protsess või lahendus, mida programmi jooksul päriselt parandatakse ning mille tulemuslikkust saab mõõta.

Programmi alguses täpsustame probleemi, eesmärgi, ulatuse ja mõõdikud. Vajaduse korral kitsendame teemat, et projekt oleks programmi jooksul jõukohane ja annaks ettevõttele praktilise tulemuse. Projekti koostamise juhised ja vajalikud töövahendid on kättesaadavad e-õppekeskkonnas.

Tunnistuse saamiseks tuleb koostada ja esitleda õpiväljunditel põhinev individuaalne parendusprojekt ning tasuda koolituskulud.

Pika arenguprogrammi puhul on üldjuhul võimalik 1–2 puudutud õppepäeva järele teha. See sõltub puudutud teemadest ning osaleja varasemast ettevalmistusest ja kogemusest. Vajaduse korral pakun materjalide läbimiseks ja ülesannete täitmiseks personaalset tuge.

Rohkemate puudumiste korral muutub programmi terviku ja õppetöö fookuse hoidmine juba keeruliseks.

Viljandi asub Eesti mõttes keskses kohas ning programmis on osaletud Tallinnast, Narvast, Võrust, Saaremaalt ja mujalt üle Eesti.

Kohale tullakse oma autoga, jagatakse transporti kolleegidega või kasutatakse bussi ja rongi. Tallinnast saabuva hommikuse rongiga tuleb arvestada väikese hilinemisega. Kaugemalt tulijad saavad vajaduse korral Viljandis ööbida (on kasutatud koolituspaiga hotelli). Transpordi ja majutuse korraldab osaleja ise.

Koolituse läbimisel väljastatakse osalejale täiendusõpet tõendav tunnistus.

Koolituse läbimise ja lõpetamise tingimusteks on õpiväljunditel baseeruva individuaalse parendusprojekti koostamine ja esitlemine ning koolituskulude tasumine.

Osalejale, kes ei koosta ja ei esitle individuaalset parendusprojekti, väljastatakse soovi korral koolitusel läbituks loetud teemade kohta tõend.