Standardiseerimine

Standardtöö ja normeerimine

Standardid ja standardtöö

Standardid võivad kehtida ka ilma konkreetse ajalise või arvulise määratluseta (näiteks liikluses). Standardtöö ja tööstandardiseerimine, normeerimine omab seevastu alati arvulist, ajalist määratlust. Töö standardiseerimist ja mõõdistamist saab kasutada nii tootmisliini kui ka kontoritöö puhul.

See on üks keerukaim ja aeganõudvaim tegevus Lean juhtimise tööriistade seas. Standardtöö ja töö standardiseerimine ei ole loomulikult kasutusel vaid Lean juhtimise all. See on tavapärane meetod ka töödisainimise, töömeetodite ja normaegade väljatöötamise valdkonnas. Olulisemad eesmärgid on tagada:

• Protsesside ja tegevuste stabiilsus ja jätkusuutlikkus
• Stabiilne kvaliteet
• Kiire võimalus õppimiseks ja ühtseks mõistmiseks
• Soorituse mõõtmine standardi suhtes
• Baas parendusteks
• Alginfo kulude kujunemiseks ja eelarvestamiseks
• Tootmisvõimsuse määratlemine ja analüüsi võimalused

Töö standardiseerimine on iga tööstuse ja protsessi loomulik osa. Standardiseerimine on ka 5S meetodi 4S. Standardiseerimine vähendab arutelusid selle üle, mis on õige, mis vale – me oleme määratlenud standardi ja see on baasiks. Alustuseks tuleb ära õppida, kuitahes nõrk või tugev on sooritus, tuleb selle oodatav, tehniliselt põhjendatav tase mõõdetavalt (arvuliselt) määratleda – nimetame selle standardiks. Edasi on olemasolevat standardit alati ja süsteemselt võimalik muuta ja muutustest ühteviisi teada anda. Seejärel on olemas uus kehtiv standard. Olulised punktid:

• Loo tehniliselt põhjendatud standard
• Määratle see mõõdetavalt ja arvuliselt
• Tee see kõikidele ühtviisi mõistetavaks
• Veendu, et standard on soovitud tehnilistel tingimustel teostatav ja õiglane
• Ära unusta, et standard ei ole jääv parameeter, alati on olemas võimalus seda parendada
• Mõõda sooritust standardi suhtes

Standardid on abiks igal pool. Tööstuses, igapäevaelus, teeninduses, liikluses, õppeprotsessis, kirjakeeles, jne. Standardiseerimine aitab kaasa turvalisusele, stabiilsele kvaliteedile, tasakaalus protsessile, vähendab aega otsustamiseks, mis õige, mis vale. Positiivne mõju on loomulikult kuludele, efektiivsusele, tootlikkusele. Standard annab baasi, millest edasi minna, mille suhtes end mõõta ja testida.

Standard annab võimaluse meil õppida ühte ja sama asja korduste kaudu paremini sooritama. Standard annab võimaluse mõista tervikut, detaile ja seoseid. Standard annab ka võimaluse meil parendusteks.

Standard on trepiaste

Jah, kujutleme standardit ette trepiastmena. On trepiastmed ja on treppide tasemed. On väiksemad muutused ja on ka hüppelised muutused. Kehtiva standardi puhul asute kindlal astmel. Standardi muutudes liigute te järgmisele, määratletud astmele. Standardit tuleb muuta, kui soorituse tehniline tase on meid viinud püsivalt järgmisele astmele. Ei tohi unustada, et standard ei ole jääv ja kivisse raiutud.

Standardiseerimine ja parendamine

Räägin standardi parandamisest põhjalikumalt. Esmalt vaatame all olevat tabelit. Selles on näitlikud andmed ühe toote standardaegade arengust jaanuarist kuni augustini. Ettevõte on mõõtnud ja kehtestanud igal kuul standardaja tootele. Oletame, et see on seoses protsessiparendusprojektiga.

Kujutletav toode X standardtööaeg on algselt 4h. Planeeritud konkreetsemad parendustegevused on toimunud arvuliselt peaaegu igal kuul, mõnel isegi 2. Igal korral vastavalt parendustele,mis on testitud ja tõestatud katsetootmise käigus on tehtud standardtööajas parandused. Kehtiv, seejärel uus standardaeg on real 1. Real 2 on märgitud parendustegevuste arv perioodis.

Samal ajal on ettevõte mõõtnud ka efektiivsuse (rida 4) näol tegelikku sooritust. Efektiivsust on alati mõõdetud kehtiva standardtööaja suhtes. On näha, et efektiivsus on alguses langenud, sest parendused on toonud kaasa olulise standardtööaja vähenemise. Tõenäoliselt ei ole praktilised tegevused veel head taset saavutanud. Uute töövõtete puhul mängib rolli õppimiskõver ja kogemuse omandamine, seega on loomulik, et tulemus ei parane kohe.