Robotiseerimine ei alga robotist, vaid vajadusest ja arvutusest

Tootlikkus on eesmärk - ka mururobotil

Robot võib leevendada tööjõupuudust, parandada tööohutust, stabiliseerida kvaliteeti ja kasvatada kokkuvõttes tootlikkust. Seda kõike vaid siis, kui lahendatav probleem on päris selge, arvutus usutav ning ülejäänud tootmissüsteem valmis.

Ostsin alles sel aastal mururoboti. Olin seda otsust kaua edasi lükanud, sest minu arvutustes ei olnud tasuvus veel piisav. Mulle isegi meeldis ise niita – sai aias samme koguda, värsket õhku hingata ja tunda ennast kasulikuna.

Tänaseks on olukord muutunud. Senine „tööjõuressurss“ ehk lapsed on saanud täiskasvanuks – nad õpivad, töötavad ja elavad oma elu. Eksisteerib selge demograafiline väljakutse peretasandil – uut tööjõudu maja ümber samuti peale tulemas ei ole. Allesjäänud ressurss peab tegelema suurema lisandväärtusega tööga või soovib lihtsalt elu nautida.

Seega aeg robotiks oli vältimatu ja õige!

Peale ostu ja sellesuvist kogemust ma ei kujuta enam hästi ette, kuhu peaks nädala tegemiste sisse mahtuma kunagine muruniitmine või selleks sobiva aja ja hetke leidmine.

Mururoboti ost on olnud üks selle aasta paremaid otsuseid

Muru on ilus ja endised „kolleegid“ on samuti õnnelikumad, sest neile pole enam midagi delegeerida. Tegelikult neid ju lihtsalt pole ka.

Ma ei ostnud robotit sellepärast, et robot on tore või moodne. Ostsin siis, kui vajadus oli päris, hind mõistlik ja ülejäänud elu seda otsust toetas. Tööstusliku robotlahenduse keerukus on muidugi hoopis teine, kuid otsustamise loogika peaks olema üsna samasugune.

Ettevõttes on olukord ja dünaamika sarnane.

Tegelikult ei soovinud ma rääkida endast ja oma murust. Soov oli üle vaadata robotiseerimise hetkeseis ja trendid maailmas. Tegin analüüsi ja kokkuvõtte IFR-i 2016.–2025. aasta raportite põhjal, vaadates nii prognoose kui ka tegelikke tulemusi. Vaatame seda koos.

Robotiseerimine kasvab jätkuvalt, aga prognoositust ebaühtlasemalt

Eelmise aasta augustis sai TSENTRIGA koostöös tehtud podcast, kus minu peamine sõnum oli: „Robotid pole eesmärk, tootlikkus on. Õigesti kasutades nad aitavad.“ Keda huvitab, siis see on kuulatav ja vaadatav siin.

Kui podcastis arutlesime ettevõtte tasandil ja suuresti juhtimise aspektist, siis järgnev räägib suuremast pildist ja trendidest maailmas. Piiratud andmete abil ka Eestist.

Viimaste andmete järgi paigaldati 2024. aastal maailmas 542 076 tööstusrobotit. Poole miljoni piir ületati juba neljandat aastat järjest. Paigalduste arv oli enam kui kaks korda suurem kui kümme aastat varem. Samal ajal jäi maailmaturg 2024. aastal sisuliselt 2023. aasta tasemele (IFR, 2025).

Pikaajaline kasvusuund on ilmne, aga varasemate prognooside ja tegelike tulemuste kõrvutamine näitab, et kasvu kiirust on korduvalt üle hinnatud. IFR avaldab igal raportiaastal tulevikuprognoose. Olen need kandnud graafikule alates 2016. aastast – need on punktiirjooned. Must joon on tegelikkus. Eelmise perioodi arvud avaldatakse tavaliselt kolmandas kvartalis. 2025. aasta andmed peaksid tulema septembri teises pooles. Ootan põnevusega, kas minu lisatud „prognooside suund“ jätkub.

Näiteks prognoosis IFR 2018. aastal 2021. aastaks 630 000 paigaldust. Hiljem korrigeeritud tegelik tulemus oli ligikaudu 526 000. 2022. aasta prognoosis oodati 2024. aastaks 653 000 paigaldust, kuid tegelik tulemus oli 542 000 – umbes 17% vähem. Ka 2023. aastal tehtud prognoos, 622 000 robotit 2024. aastal, osutus ligikaudu 15% liiga optimistlikuks.

Kõik prognoosid ei ole olnud tegelikkusest kõrgemad. 2021. aastal hinnati 2022. aasta mahuks 453 000 robotit, tegelik tulemus oli 553 000. Prognooside võrdlus ei näita seega, et kasv oleks illusioon. See näitab, et areng on majandustsükli, investeerimisvõime, tarneahelate ja piirkondlike erinevuste tõttu märksa hüplikum, kui sujuv kasvukõver lubab arvata.

2019. aasta langus algas enne koroonakriisi laiemat mõju. IFR seostas seda eelkõige kaubanduspingete, nõrgema majandusväljavaate ning auto- ja elektroonikatööstuse ettevaatlikuma investeerimisega (IFR, 2020).

Minu hinnangul ei ole varasemad prognoosid olnud tingimata vales suunas, kuid need on hinnanud arengu kiirust liiga optimistlikult. Tegelikkus liigub prognoositud tasemete poole viitega: mõneks ajaks kasv peatub ja seejärel tuleb uus hüpe. Nii juhtus koroonaperioodi järel ning ka praegune seis võib olla pigem paus kui robotiseerimise lõpp.

Seepärast ei tasu oodata hetke, mil kõik hakkavad taas investeerima. Kellel on tegelik vajadus ja arvutus töötab, sellel tasub robotiseerimisega tegelda juba praegu. Mõelda tuleb eelkõige oma peaga ja probleemist lähtuvalt.

Maailma koondnumber varjab piirkondlikke erinevusi

2024. aastal paigaldati 74% uutest tööstusrobotitest Aasias ja 54% kogu maailma robotitest üksnes Hiinas. Hiina jõudis rekordilise 295 000 paigalduseni. Samal ajal langes Euroopa turg 8% ja Ameerikate turg 10%. Lõuna-Korea paigalduste arv on püsinud alates 2019. aastast ligikaudu 31 000 juures ning Jaapan ei ole taastanud 2018. aasta tipptaset (IFR, 2025).

Seetõttu võib maailma kogunäitaja jätta tegelikust levikust liiga ühtlase mulje. Robotiseerimine ei liigu kõikjal sama kiirusega. Veel vähem tähendab globaalne kasv seda, et robot oleks igas ettevõttes või igas protsessis kohe tasuv.

Mida näitavad Eesti andmed?

Paraku on võrreldavad andmed pärit aastate tagant, kuid järeldusi saab siiski teha.

Statistikaameti viimaste võrreldavate andmete järgi kasvas tööstusroboteid kasutavate vähemalt kümne töötajaga töötleva tööstuse ettevõtete osakaal 8,9%-lt 2018. aastal 13,2%-ni 2022. aastal. Kasv ei ole olnud ainult suurte ettevõtete tulemus: 20–49 töötajaga ettevõtete näitaja suurenes samal ajal 5,7%-lt 10,6%-ni ning 50–99 töötajaga ettevõtetes 13,9%-lt 19,6%-ni. Ettevõtte suuruse mõju on siiski väga tugev (Statistikaamet, IT146). See on robotiseerimise puhul üsna põhjendatud tulemus.

Tabel näitab kahte asja. Esiteks kasvas tööstusrobotite kasutamine aastatel 2018–2022 peaaegu kõigis suurusrühmades. Teiseks suureneb kasutus koos ettevõtte suurusega väga järsult: 2022. aastal kasutas vähemalt üht liiki robotit 5,4% kõige väiksematest uuritud tootmisettevõtetest ja 50,0% vähemalt 250 töötajaga ettevõtetest. Teenindusrobotite kasutamine oli töötlevas tööstuses veel väike ning koondnäitajat vedasid selgelt tööstusrobotid.

Eesti osakaale ja maailma uusi paigaldusi ei ole õige panna samasse pingeritta. Eesti näitaja kirjeldab robotit kasutavate ettevõtete osakaalu, IFR-i maailma näitaja aga ühe aasta jooksul paigaldatud robotite arvu. Lisaks on Eesti tööstuses palju väiksemaid ettevõtteid, väiksemaid tootmismahte ja muutlikumaid partiisid. Kõik sellised protsessid ei vaja ega õigusta robotit. Väiksem kasutajate osakaal ei näita seetõttu automaatselt mahajäämust. Olulisem on, kas robot lahendab tegeliku vajaduse ja parandab kogu tootmissüsteemi tulemust. Pärast 2022. aastat ei ole Statistikaamet sama näitajat uuendanud ning koboteid ehk koostööroboteid selles statistikas eraldi ei käsitleta.

Õige alguspunkt on tootmise probleem

Robotiseerimisprojekti esimene küsimus ei peaks olema „millise roboti ostame?“, vaid „millist probleemi lahendame?“. Probleem võib olla näiteks:

• tootmisvoo kitsaskoht;
• korduv füüsiliselt koormav või ohtlik töö;
• kvaliteedi suur kõikumine;
• tööjõu nappus või suur sõltuvus üksikust oskusest;
• seadme ooteaeg materjali etteandmise või eemaldamise tõttu.

Probleemid ei nõua ilmtingimata robotit. Tulemust võib lihtsasti anda töökoha ümberkorraldamine, lihtne etteandeseade, protsessi standardiseerimine või toote konstruktsiooni muutmine.

Raiskamist ei ole mõtet robotiseerida. Kui materjal liigub ebaloogiliselt, kvaliteediprobleemi põhjus asub eelmises protsessis või tootmismahtu piirab hoopis järgmine tööetapp, võib robot olemasolevat ebaefektiivsust lihtsalt kiiremini korrata ja tegelikult raisatakse vahendeid mitmel tasandil. Tagajärjeks võivad olla juhtide liiga suured ootused ning suurem pettumus või projekti ebaõnnestumine.

Toyota tootmissüsteemi ajalugu näitab, et olemasolevaid masinaid ei pea automaatselt uutega asendama. Neid remonditi, hooldati ja muudeti lihtsate tehniliste lahendustega automaatsemaks, võimaldades ühel töötajal teenindada mitut masinat. Eesmärk ei olnud seadmete uudsus ega automatiseerimine iseenesest, vaid tootlikkuse parandamine ja ühe toodanguühiku valmistamiseks vajaliku inimtöö vähendamine. See ei tähenda tingimata inimeste arvu vähendamist – samade inimestega saab teha suurema mahu ning suunata nende aega kõrgemat väärtust loovale tööle. Tehase seadmed ei pea särama uutena – ettevõte peab looma väärtust kliendile, töötajale ja omanikule. (Toyota Motor Corporation)

Tasuvus ei võrdu roboti hind miinus tööjõukulu

Robot on ainult üks osa terviklahendusest. Investeeringusse kuuluvad sageli haaratsid ja tööriistad, detailide etteandmine, masinnägemine, ohutuslahendus, programmeerimine, liidestamine, koolitus ning hooldus.

Ka kasu tuleb vaadata laiemalt kui kokku hoitud töötunnid. Oluline võib olla suurem läbilaskevõime, stabiilsem kvaliteet, parem ergonoomika, väiksem tööjõurisk või võimalus kasutada inimest sisukamas töös.

Kõige tähtsam on kontrollida, kas arvutatud kasu jõuab ettevõtte tulemuseni. Kui robot säästab ühe operatsiooni aega, kuid kogu tootmisvoogu piirab teine protsess, ei pruugi ettevõte rohkem toodangut valmistada ega müüa. Kallimaks muutus see aga kindlasti.

Enne investeeringut vasta seitsmele küsimusele

1. Millist mõõdetavat probleemi lahendad?
2. Kas protsess on enne automatiseerimist lihtsustatud ja stabiliseeritud?
3. Miks on robot parem kui lihtsamad lahendused?
4. Kui suur on kogu investeering koos integratsiooni ja kasutuselevõtuga?
5. Kuidas mõjutab lahendus kogu tootmisvoogu ja kitsaskohta?
6. Kes hakkab lahendust seadistama, hooldama, arendama ja sellega töötama?
7. Millise näitaja põhjal otsustame hiljem, kas projekt õnnestus?

Hea robotiseerimisprojekt algab hetkest, mil ettevõte oskab neid küsimusi ausalt käsitleda. Alles seejärel on mõtet võrrelda roboteid ja tarnijaid.

Kus saab Eestis robotiseerimisega lähemalt tutvuda?

Robotiseerimisotsuse eel on kasulik näha lahendusi töötamas ja rääkida nii integreerijate kui kasutajatega. Mitte selleks, et endale kindlasti robotit müüa lasta, vaid selleks, et oma probleem paremini sõnastada ja võimalusi võrrelda. Julgen soovitada TSENTRI korraldatavat RoboFesti, mis toimub juba kolmandat aastat. Ka RoboFest ise on igal aastal kasvanud ning lahendusi ja osalejaid on järjest rohkem.

Ka tänavu, 10. septembril 2026, Väimelas TSENTRIS toimuv RoboFest ühendab konverentsi ja expoala. Käsitletakse robotiseerimise mõju konkurentsivõimele ja töökorraldusele, inimese tulevast rolli, õige lähteülesande koostamist ning investeerimise praktilisi võimalusi. Expoalal saab lahendusi töös näha ja nende pakkujatega otse suhelda (RoboFest 2026 programm).

RoboFestilt ei pea lahkuma ostuotsusega. Väärtuslik tulemus võib olla ka täpsem küsimus, realistlikum arvutus või teadlik otsus, et enne robotit tuleb korrastada protsess. See ongi läbimõeldud robotiseerimise algus.

Kokkuvõtteks

• Millal tasub tootmist robotiseerida?
  Siis, kui lahendatav probleem on mõõdetav, protsess piisavalt stabiilne ning investeering parandab tõendatavalt tootlikkust, kvaliteeti, ohutust või tööjõuriski.
• Kas robotiseerimise maailmaturg kasvab?
  Jah, kuid kasv on olnud prognoositust ebaühtlasem ja piirkonniti väga erinev. Suurt osa maailma kasvust veab Hiina.
• Mis on robotiprojekti kõige tavalisem viga?
  Lahenduse valimine enne probleemi ja kogu tootmisvoole avalduva mõju mõistmist.

Kasutatud põhiallikad

• International Federation of Robotics. World Robotics 2025 – Top Facts Summary.
• International Federation of Robotics. World Robotics Report 2020.
• International Federation of Robotics. World Robotics 2021 forecast graph.
• International Federation of Robotics. World Robotics 2022 market presentation.
• International Federation of Robotics. World Robotics 2023 forecast graph.
• International Federation of Robotics. World Robotics 2025 market presentation.
• Statistikaamet. IT146: Roboteid kasutanud ettevõtted tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi.
• Toyota Motor Corporation. Automation of machine tools and having one person be in charge of several machines.
• TSENTER. RoboFest 2026 – TSENTRIS on tööstuse tulevik.